Menu
Prantsusmaa põhjaosas asuv ajalooline Normandia on ajalooline imeilus maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche’i ääres, pakkudes maailmale nii loodus- kui arhitektuuriilu, rohkelt kunsti ja ajaloolisi seiku, viikingite vallutusretkedest Normandia dessandini 1944. aastal. Piirkond on tuntud sealse maalilise La Manche’i rannikujoone ja suursuguse kaljupaljandil paikneva Le Mont Saint Michel kloostri poolest, mis on üks enimkülastatavaid paiku Prantsusmaal.
Imeline giid Marina Laikjõe muudab selle reisi ainulaadseks ning meeleolukaks!
Etretat on üks huvitavamaid turismikohti Normandias. 130 km pikk rannajoon ulatub Prantsuse Le Treporti linnadest Le Havre’i. Kui on midagi, mis annab Etretatile väärilise kuulsuse, on need just suurepärased maastikud, kus rannajoon piirneb monumentaalsete kaljudega.
Maaliline Etretati küla asub nn Caux riigis, Ülem-Normandia looduslikus piirkonnas La Manche’i väina pool. Etretat oli tagasihoidlik kaluriküla, millest sai tänapäevaks tuntud mereäärne linn. Linn on kuulus peamiselt oma kruusarandade ilu, kuid ennekõike suurejooneliste valgete kaljude poolest. Kaljud moodustavad omapärase kaare ja põnevad sopistused mere poolt.
Reisi kõrghetkedeks on kunagine mereröövlite linn St Malo, Le Mont Saint Micheli klooster, Omaha rand, maaliline Honfleur ning Ülem-Normandia pealinn Rouen.
Teeme ekskursiooni Malo’s – korsaaride linnas, kus on sündinud ja elanud kirjanikud H. de Lamennais ja Chateaubriand. Viimast peetakse prantsuse romantismi isaks, kelle üleeuroopaline mõju ulatub ka 19. saj. eesti kirjandusse. Linnamüüridelt on võimalik heita pilk rannikulähedasele kaljusaarele Grand Be, kus kirjaniku hauda tähistab lihtne sõnadeta kivirist.
Astume sisse Bretannia austripealinna Cancale. See väike sadamalinn on juba keltide aegadest olnud austrikasvatuse keskuseks. Siit viidi austreid ka Louis XIV ajal Versailles’sse. Maaliline kalasadam La Houle. Rannas asuvaid austripeenraid saab vaadata sadama muulilt ja saame teada, kuidas austreid kasvatatakse. Seejärel jääb aega ka austrite maitsmiseks. Soovijatele ühine lõunasöök, mille käigus saab igaüks valida endale meelepäraseid kohalikke roogasid.
Edasi võtame suuna Normandia ja Bretagne’i piiril merest kerkiva iluduse, 80 m kõrguse hiigelsuure graniitkalju tipus oleva Mont-Saint Micheli kloostri poole. See taeva ja mere vahel asuv 13. saj. “gooti ime” on kauneimaid oma ajastust. Klooster on olnud ka kindlus, sellest annavad tunnistust võimsad müürid ja kolmekordsed väravad. Kloostrist allapoole jääb nn all-linn, kus iga ruutmeeter on hinnas. Saart ümbritseva merelahe tõusude ja mõõnade vahe on Prantsusmaa kõrgeim, ulatudes kuni 14 meetrini. Jalutame koos giidiga läbi kogu kauni kloostri, naudime imelisi vaateid ning kuulame põnevaid lugusid.
Normandia piirkond oli ka väga inspireeriv koht maalikunstnikele. Maastikumaal kerkis auväärsele kohale nende kunstnike loomingus, kes püüdsid vahetu hetkemulje jäädvustamisega tabada piiritut hetke. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet.
Prantsuse kunstnikest köitis Normandia kõigepealt Jean-Baptiste Corot’d, Gustave Courbet’d, Constant Troyoni ja Eugène Boudini, kes tõid esile Normandia looduse karge lürismi. Armastatud peatumiskohtadeks kujunesid Honfleur, Le Havre, hiljem Rouen. 19. sajandi keskel tekkis Honfleuri lähistele koguni omanäoline kunstnike koloonia. 1825. aastal oli Pierre-Louis Toutain avanud Honfleuris kõrtsi ja võõrastemaja, mida tuntakse Saint-Siméoni talu nime all. Alates 1848. aastast said siin kokku parimad prantsuse maastikumaalijad, veetes kuid ümbruskonnas maalides ja Normandia maastiku peidetud ilu otsides. Võõrastemajas peatusid Charles Daubigny, Eugène Boudin, Johan Barthold Jongkind, Gustave Courbet, Louis-Alexandre Dubourg, Claude Monet, Frédéric Bazille, Adolphe-Félix Cals, Charles Pécrus ja vanemast generatsioonist Eugène Isabey, Corot ja Troyon jpt. Vabaduse vaim viis kokku väga erinevate põhimõtete ja inspiratsiooniga kunstnikke. Just siin tekkis üleva, kuid tihtipeale sünge looduse, karmi tegelikkuse ja raske tööga silmitsi seisvate kohalike ning kunstirahva habras kooslus.
1870. aastaks oli Normandia rannikul avanev pilt põhjalikult muutunud. Ühele poole jäid kohalikud kalurid, teiselt poolt täitsid ranna suvitajate hordid, tõrjudes oma kilgetega vaikust ja lõikudes suplemishullusega kohalike inimeste sajandeid püsinud eluviisi. Mereäärsed kalurikülad transformeerusid kuurortideks, kus loodusest kujunes tarbimisobjekt. Kunstnikud otsisid aga uusi loomingulisi pelgupaiku Deauville’ist, Trouville’ist, Dieppe’ist ja Ėtretat’st.
Normandia maalijaid köitsid rannavaadete kõrval ka sisemaa vaated. 18. sajandist alates oli Normandia sisemaal rikka maanurga kuulsus. See oli edukas põllumajanduspiirkond, pealinna toitev külluslik sahver, kus karja- ja künnimaad asendusid üha enam kultuurmaastikuga. Kui Honfleur ja Le Havre olid veel läbini merelinnad, siis niipea kui merd enam teekäänu tagant näha polnud, pööras maa tõusu-mõõna, kalapüügi ja regattide maailmale selja. Seetõttu tuleb Normandia teist tugevat külge – suuri gooti katedraale ja maalilisi tänavaid – otsida Rouenist ja selle erakordselt ilusast ümbrusest.
Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleheitlikumaid ettevõtmisi. Vägede paiskamine tugeval kaitsepositsioonil oleva vaenlase territooriumile toob peaaegu alati kaasa ränki kaotusi. Vägede paiskamine tugeval kaitsepositsioonil oleva vaenlase territooriumile toob peaaegu alati kaasa ränki kaotusi.
Liitlased olid võtnud endale ülesande, mis nõudis määratut planeerimist. Sakslased kindral Erwin Rommeli juhtimisel olid 1942. aasta suvel alustanud nn. Atlandi müüri püstitamist. See võimas kaitsekompleks ulatus Prantsusmaa-Hispaania piirilt Taanini.
17. mail määras Eisenhower dessandi koodnimega operatsioon “Overlord’” kuupäevaks 5. juuni. Liitlasvägede koondumine muutis Lõuna-Inglismaa üheks suureks sõjaväelaagriks. Juuni alguseks oli kohale jõudnud üle kahe miljoni ameeriklase ja veerand miljoni kanadalase, koos brittidega 2,9 miljonit. Ettevalmistused meredessandiks ei kulgenud vahejuhtumiteta. Ühel treeningul Devoni rannikul lasid sakslaste allveelaevad põhja kolm dessantalust rohkem kui 700 USA sõduriga. Sakslaste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõtlesid britid välja geniaalse plaani, edastades raadiosidega valeinfot. Pettus läks korda. Kui see oleks ebaõnnestunud, oleks liitlasvägede rünnak ilmselt läbi kukkunud.
Sakslaste trump Omahal oli järsk pankrannik, mis võimaldas neil maabuvaid ameeriklasi kuulipildujatest ja suurtükkidest niita. Kehva ilma tõttu uppus ameeriklaste 1. diviisile toeks saadetud 32 ujuvtankist kakskümmend seitse. Meeletuid kaotusi kandnud dessantvägede päästjaks sai lakkamatu kuulipildujatuli Briti ja Ameerika laevadelt, mis päeva edenedes hakkas sakslaste kaitset õõnestama. Surmapõlglike ellujäänud ohvitseride juhtimisel suutsid ameeriklased järk-järgult pangale tungida ning vaenlast vaigistama asuda. Päeva lõpuks oli Vierville’i küla ameeriklaste käes, nagu ka kõik viis Omaha Beachile viivat maanteed.
Kell 18 võis Churchill Briti Alamkojas teatada, et liitlasi on Normandia vallutamisel saatnud edu. Inimkaotused olid olnud märksa väiksemad, kui kardeti. Umbes 132 500 mehega dessanti alustanud liitlased olid ilma jäänud 10 000 sõdurist, kellest langenud oli 3000 – peamiselt õhudessantväelased ja Omaha Beachil randunud ameeriklased. Kuid pikad ja verised lahingud Seine’i äärde jõudmiseks ja Pariisi vabastamiseks seisid alles ees.
Hästi tähistatud Normandia siidritee on heaks teejuhiks siinkandi linnadesse ja küladesse, nii ka maalilisse Beuron en Auge. See on üks ilusamaid külasid Normandias. Enamus peatee ääres asuvaid maju on 15-17. saj. ja Normandiale omases vahvvärk-stiilis, värvikad ning rohkete lilledega kaunistatud. Seine’i deltas asuv sadamalinn Honfleur on näinud paljude mereseikluste algust ning on tänini purjetajate meka. See on atraktiivne kitsaste kõverate tänavatega linn, mis ümbritseb ilusat väikest 17. saj. vana sadamat, mille kohal kõrguvad lubjakivist ja puidust fassaadid. Honfleur’i õhustik ja tema pidevalt muutuv valgus on inspireerinud kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Sel ajal, kui Normandia rannik oli moes romantikute seas, hakkas linnake täituma kunstnikest, kes olid siin tavalised külalised. Impressionistid said esmakordselt kokku Mére Toutain´is St. Simeoni kõrtsis. Claude Monet ja Eugene Boudin on tuntuimad siinsete kaunite vaadete maalijatest.
Reisikava:
Esimene päev
04.00 kogunemine Tallinna Lennujaamas
Lend 5.45-6.35 Tallinn-Riia
Lend 07.25-09.15 Riia-Pariis
Sõidame Giverny Claude Monet majamuuseumisse ja edasi Roueni.
Majutumine hotelli 3***. Jalutuskäik linnas. Ühine õhtusöök hotellis.
Teine päev
Hommikusöök hotellis
09.00 Väljaregistreerimine hotellist
09.00-10.00 jalutuskäik Roueni vanalinnas
10.00-11.00 Rouen-Etretat
11.00-12.30 valged kaljud, rannapromenaad
13.30-15.00 vaba aeg
15.00-16.30 jalutuskäik Honfleuri vanalinnas
16.30-19.00 sõidame Deauville
19.00 saabumine Deauville linna
Majutumine südalinna hotelli Almoria***
Kolmas päev
Hommikusöök hotellis
09.00 tutvumine Deauville-Trouville kaksiklinnadega
kskursioon Calvadose´i interaktiivses muuseumis.
Vaba aeg jalutamiseks ja ostude sooritamiseks.
Öö hotellis Almoria***
Neljas päev
Hommikusöök hotellis
09.00 Väljaregistreerimine hotellist
09.00 Sõidame Omaha randa, kus toimusid II Maailmasõja liitlasvägede randumised. Emotsioone täis ajalooline hommikupoolik.
Jalutuskäik linnas. Bayeuxi katedraal ja William Vallutaja sõjaretki kujutava vaibamuuseumi külastus.
Sõidame Mont St Micheli külje all asuvasse hotelli
Majutumine hotelli ***
Viies päev
Hommikusöök hotellis
Mont St Micheli külastus
Austrite pealinna Cancale külastamine. Soovi korral ühine lõunasöök
Peale lõunat külastame Saint Malot ehk kuulsat korsaaride linna.
Õhtusöök iseseisvalt
Kuues päev
Hommikusöök hotellis
10.00 hakkame sõitma Pariis poole. Teel peatused.
16.00 Pariisi Lennujaam
18.20-22.05 lend Pariis-Riia
23.13-00.05 Lend Riia-Tallinn
Reisi hind:
1599.-/ Soodushind 1399.- (kuni 15.12.2024)
Hinnas sisaldub:
* lend Tallinn-Pariis-Tallinn
* mugav buss kogu reisi vältel
* rühmajuhi teenus
* majutus hotellis kaheinimese toas
* hommikusöögid hotellis
* kõik ekskursioonid võrratu giidi Marina Laikjõega
Lisatasu eest:
* tervise-ja reisitõrkekindlustus
* ühene majutus 390.-
* sissepääsupiletid
* 1 ühine lõunasöök 49.-
* 3 ühist õhtusööki a`56.-
NB! Reisikorraldaja jätab endale õiguse teha reisikavas muudatusi.
NB! Lennul peab kõigil reisijatel, k.a lastel, olema kaasas kehtiv pass või ID-kaart. Meie ei vastuta reisi tühistamise eest ega kompenseeri sellest tulenevaid kulusid, kui reis tühistatakse ebakorrektsete või puuduvate reisidokumentide pärast. Autojuhiluba ei ole reisidokument.
Lisainformatsioon ja registreerimine
Rävala 8, Tallinn
tel 620 7676
info@seeniorid.ee
www.seeniorid.ee
