Romantilise Lõuna-Prantsusmaa pärlid! Eksklusiivne reis koos Marina Laikjõega 15.-21.09.2024/väike grupp!

Prantsuse Riviera ehk Côte d’Azur on kuulus oma hingematvalt kaunite vaadete ja mõnusa kliima  poolest.
Tänu sinavale taevale ja vetele, mis ulatuvad igavikku, on Prantsuse Riviera puhkused juba sadade aastate jooksul populaarsed. 18. sajandi lõpus oli see kant Briti aristokraatia eelistatuim talvine sihtpaik.
Côte d’Azuris paiknevad Prantsusmaa ilusaimad ajaloolised väikelinnad ja külad ning lisaks ka glamuursed linnad nagu Cannes ja Nice.
Juba lennukiga maandudes avaneb lummav vaade: türkiissinine meri, vahused laineharjad ja kauguses sinavad Alpid. Öeldakse, et just tänu mere ja mägede kooskõlale on Prantsuse Riveral eriline ja meeldiv mikrokliima.

Lisaks heale söögile leitakse siitkandist inspiratsiooni. Rivieras on loonud paljud kunstnikud, kellele meeldisid siinsed eredad värvid ja selge valgus: Renoir, Monet, Cézanne, van Gogh ja väga paljud teised. Nii mõnelgi neist on siin oma muuseum.
Rivieras on nii palju ilu, et omadussõnadest tundub puudu jäävat – iga linn ja küla on eriline omal moel. Pole kohta, kuhu ei tahaks jääda palju kauemaks.

Esimene päev, 15.09
05.10 kogunemine Tallinna Lennujaamas
07.10-09.35  lend Tallinn-Nizza

Villefranche sur Mer, Villa Ephrussi de Rothschild ja Eze mägiküla

Villefranche sur Mer asub Nizza ja Saint Jean Cap Ferrati vahel. Linnas oli omal ajal hästi peidetud allveelaevade süvasadam, kuhu maabusid kruiisilaevad ning kuhu on kohalikud elanikud ja kalurid  parkinud oma pisikesed purjepaadid. Villefranche sur Meri sadam, tsitadell, vanalinn ja selle kaldajoone kõverus muudavad kogu selle 130. aastast eKr pärineva linna väga maaliliseks.
Siit võib leida parimaid piirkonna kalarestorane. Sõjavägi lahkus sellest linnast 1965. aastal,  et teha ruumi linna kunstikogudele. Vanalinnas on keskaegsed käigud ja kitsad tänavad, mistõttu läbi avatud akende kostub pidevalt mõnusat mitmekeelset suminat ja tunda saab Vahemere köögi lõhnasid. Linnakese põliselanik oli kuulus  Jean Cocteau, kes kohtus siin oma kaluritest sõpradega ja kellele mõeldes ta kaunistas Saint-Pierre’i kabeli.

Èze’i keskaegne küla
Nice’i ja Monaco vahel asuv Èze’i keskaegne küla on ehitatud üle 400 m kõrgusele merepinnast ja tänu sellele saab seal nautida kõige ilusamat vaadet Prantsuse Rivierale. Jalutuskäik läbi Èze’i kitsaste tänavate jätab mulje, nagu külastaksite sopilist vabaõhulossi, mille paksud kivimüürid on kaetud värviliste lilledega. Mäe tipus asuv kaktuseaed on rajatud Èze vana lossi varemetele. Linna saab ainult jalutades, transpordivahendid sõidavad parklani. Vaatamata paljudele trepiastmetele on Èze tänapäeval üks Prantsuse Riviera kõige külastatavamaid kohti.

Villa Ephrussi de Rothschild (sissepääs lisatasu eest, ettetellimisel)
Prantsuse Panga regendi tütar Béatrice de Rothschild abiellus 1883. aastal Pariisi pankuri Maurice Ephrussiga. Abielu oli õnnetu ja abielu lahutati. Beatrice’i isa suri 1905. aastal  ja 40- aastane noor ning nägus naine otsustas pankurist isa päranduse oma unistuste ellu investeerida. Ta jumaldas renessanss-stiili ning nüüd pidi sellest saama ka tema enese elu taassünd.
Kaasaegse naisena oli ta oma abikaasaga palju kruiisidel käinud, kuna need olid just moodi tulnud. Nüüd soovis ta, et ta oleks oma kodus nagu kruiisilaeval – vaata vasakule või paremale, ikka meri. Ainult, et sellel laeval võiks olla ümbritsevale merele lisaks veel üle maailma kokku kogutud kunsti ja üheksas eri maades nähtud aeda…
Béatrice Ephrussi de Rothschild pärandas selle väikese paradiisi ja 5000 teost, mis seal asusid, Académie des Beaux-Arts’ile (Institut de France).

Õhtul jalutuskäik Nizza vanalinnas
Nizza ehk prantsusepäraselt Nice on ametlikult kõige rohelisem linn Prantsusmaal. Nizza ajalooline vanalinn asub kohe palmidega ääristatud Vahemere kaldal ja tõmbab magnetina suurlinnade elanikke siia puhkama.
Peaaegu 7 km pikkune inglaste promenaad, viktoriaanlikud fassaadid ja lopsakad palmipuud teevad selle linna visuaalselt kütkestavaks. Nizza elanikkond on sõbralik ja stiilne, elurütm rahulik ja naeratavate kohalike pilgud on soojad nagu Vahemerelt puhuv tuul. Nizzas võib end unustadagi jalutama  kitsastele ja värviliste majadega ääristatud tänavatele. Põnevad lood  ajaloost ja hingematvalt kaunid Vahemere vaated lisavad reisile vürtsi ja teevad selle kordumatuks.
Jalutame läbi pühapäevase vanalinna: Nizza toidu- ja lilleturg, koloriitne vanalinn. 

Teine päev, 16.09
Cannes, Antibes ja Picasso muuseum (muuseum lisatasu eest, ettetellimisel)

Alustame päeva filmifestivalide pealinnas Cannes, kus 1955. aastal anti esmakordselt välja Kuldne Palmioks, ja kus esmakordselt kohtusid Monaco prints Rainier ja Grace Kelly. Monarhi armuloo kõrval seisis äkitselt täies hiilguses maailma pressi keskpunktis ka Cannes’i filmifestival ning sinna ta jäigi. Punase vaiba lood rulluvad lahti jalutuskäigul Cannes promenaadil Croisette ja vanalinnas.

Edasi sõidame Antibesi, mis  on võluv kuurortlinn ja kuulus oma luksusliku jahisadama poolest. Taevasinise ranniku imeline valgus on inspireerinud mitmeid  kuulsaid  kunstnikke. Teiste hulgas elas ja töötas selles linnas Pablo Picasso. Grimaldide kindluses asub ka Picasso muuseum, mida koos ka külastame.
Antibes linnakeses teeme liivarannas ujumispausi.

Õhtupoolikul külastame Picasso muuseumi (lisatasu eest, ettetellimisel)

Antibes-Juan-les-Pinsi Picasso muuseum asub Kreeka linna Antipolise endisel akropolil. Linnuses elas Grimaldi perekond kuni 17. sajandi alguseni.
1925. aastal ostis selle Antibesi linn, mis muutis selle ajaloo- ja arheoloogiamuuseumiks. 1945. aastal muudeti see Grimaldi muuseumiks . Siin käis ka Picasso ja 1946. aastal pakuti talle võimalust kasutada osa muuseumist ateljeena.
Alles 1966. aastal muutis muuseum oma nime Picasso muuseumiks, saades esimeseks kunstnikule pühendatud muuseumiks tema eluajal.
Antibesis viibides lõi Picasso arvukalt teoseid (maalid, joonistused, seinavaibad ja keraamika). Tänutäheks linnale, mille aukodanikuks ta hiljem sai, kinkis Picasso sellele 23 teost, millega pandi alus tänasele kollektsioonile. 1990. aastal sai muuseum täiendavaid teoseid, mis pärinesid Picasso teise naise Jacqueline’i pärandvarast. Hiljem täiendati neid arvukate annetuste ja soetustega.
Lisaks maalidele näidatakse täna Picasso skulptuure ja keraamikat ning teiste 20. sajandi kunstnike töid, näiteks Miró ja Max Ernsti töid .

Kolmas päev, 17.09
Menton ja Monaco

Tänane päev saab alguse Mentonis, viimases linnas enne Itaaliat, mis ongi juba mitmes mõttes Itaalia. Selles linnas asub taas üks ranniku huvitavamaid muuseume – Jean Cocteau muuseum, mis oma uues kaasaegses hoones avati alles 2011. aastal.
Jalutame koos linnas, maitseme likööre ja võtame vaba aja nautimaks kohalikku õhustikku.

Järgmise peatuse teeme Monaco vürstiriigi väravas. Vaatame alla vaateplatvormilt ning paigutame maastikule väikeriigi 4 osa: Fontvielle, Monaco Ville, La Condamine’i ning Monte Carlo.
Edasi vaatame Monaco Ville üle: katedraal, Albert II aed, Okeanograafiamuuseum, kohtuhoone, kitsad tänavad. Näeme printsi paleed. Vanalinna jääb ka vaba aeg, et lõunatada ja/või külastada Okeanograafiamuuseumit.
Edasi liigume bussiga Monte Carlosse. Jalutame ringi: Jaapani aed, Grimaldide palee, rand,  tänavad erinevatel tasanditel, kasutame kohalikku linnatransporti – lifte – ning sätime end Monte Carlo kasiino ette vaatama, kuidas kohalik elu kulgeb.

Neljas päev, 18.09
Valbonne, Mougins ja Grasse

Valbonne tähendab Provence’i keeles “head orgu”, mis on asutatud ainult kohalikku tööjõudu kasutades juba 1519. aastal. Siia asusid elama Itaalia käsitöölised, et töödelda lähedalasuvatest naaberküladest leitud savi.
Valbonne’i küla arhitektuurne plaan erineb paljude teiste Lõuna-Prantsusmaal asuvate külade plaanist, mis tavaliselt keerlevad ümber künka. Valbonne on ehitatud Rooma sõjaväelaagritest mõjutatud ruudukujulise skeemi järgi, mille kaks peamist tänavat on üksteise suhtes risti ja foorum asub nende ristumiskohas. Kesksele väljakule lisati 17. sajandil arkaadid ja see sai nimeks Place des Arcades, kus iga reede ennelõunal peetakse toiduturgu ja igal laupäeval antiigiturgu.

Väike ja maaliline Mougins ehk Picasso lemmiklinn. Kunstnik elas oma elu kõige produktiivsemat aega just siin, künkatipus asuvas Mouginsi väikeses rahulikus linnakeses. Siin veetis ta oma puhkust sõprade Paul Ēlouardiga, Man Ray’ga ja Cocteau’ga. Meenutamaks Picassot on Mouginise peaväljakul 500 kilogrammi kaaluv, 2,4 m kõrgune 1,6m laiune ja 1,8m paksune Picasso pea, kuhu saab sisse minna ja läbi silmaaugu vaadelda maailma läbi Picasso silmade.

Aromaatne Grasse on kogu maailma parfüümide pealinn, sest just siin kasvatatakse tuberoose ja jasmiini ning just siin sündis maailma kõige kuulsam parfüüm Chanel nr 5. Linn asub 350 m kõrgusel merepinnast ja 20 km kaugusel rannikust. Grasse on pastelset värvi majade  ja kitsaste tänavate linn. Linna keskaegne Notre-Dame du Puy romaani stiilis kirik sai katedraaliks juba 1244. aastal.
Katedraali ranged võlvid ja tagasihoidlik dekoor mõjuvad müstiliselt ja lisaks näeme siin Rubensi ja Fragonard’i originaalmaale. Linnale on omistatud prestiižne ajaloo- ja kunstipärandi linna tiitel.
Jasmiini, mis on paljude parfüümide põhikoostisosaks, tõid maurid Lõuna-Prantsusmaale 16. sajandil . Praegu koristatakse Grasse’is igal aastal 27 tonni jasmiini. Külastame tehas-muuseumit Fragonard, saame teada parfüümide valmistamise saladusi ning võimalik on osta parfüüme, seepe ja lõhnaküünlaid.
Grasse’i valis oma suvekoduks maailma kõige suurem šansoonilaulja Edith Piaf. 

Viies päev, 19.09
Henry Matisse ja Marc Chagalle’i muuseumid Nizzas (lisatasu eest, ettetellimisel)

1943 aastal, kui Matisse oli seitsmekümnendates eluaastates, kolis ta Vence’i, mis on Nizzast umbes 20 km kaugusel sisemaal asuv mägilinn.
Maja, mille nimi oli Villa le Rêve ehk “unistuste villa”, oli tagasihoidlik ja kastitaoline. Kui Matisse’i sõber Picasso talle esimest korda külla tuli, kõndis ta majast mööda ja koputas alguses ekslikult  lähedal asuva palju uhkema kodu uksele. Matisse’i õige maja sisemuses ootas teda aga terve rida üllatusi…
Matisse’ile valmistas suurt naudingut Nizza turul jalutamine, kaupmeestelt väikeste lindude ostmine ja nende toomine oma ateljeesse. Ta pidas korraga erinevaid tuvisid ja laululinde lastes neil vabalt ringi lennata. Sellest hoolimata jagas Matisse oma  ateljeed ka mitme kassiga – Minouche, Coussi ja La Puce -, keda kunstnik igal hommikul brioche’iga söötis.
Selle kummalise ja maailmakuulsa kunstniku elu ja loominguga täna tutvumegi!

Marc Chagall oli Vene-Prantsuse kunstnik. Chagall oli fovismi ja kubismi mõjutustega modernistlik kunstnik. Tema loomingus olid värvid elavad ning lahutamatu osa pildist, need väljendasid liikumist ja rütmi. Kunstnikuna oli ta võimeline looma imelisi kunstiteoseid, kasutades vaid kahte-kolme värvi. Peamiselt võttis Chagall inspiratsiooni oma juurtest ja kodumaast.
Kunstnik, kelle isa on heeringakaupmees, on tagasihoidliku üheksalapselise juudi pere vanim poeg. Vaatamata kaugusele oma keskkonna ja kunsti vahel, avastas ta maalikunsti pärast lühendatud keskkooliõpinguid, käies kohaliku maalikunstniku Jehuda Peni stuudios. Peagi kohtub ta Bellaga , tagasihoidlike juveliiride tütrega, kellest saab tema kihlatu ja inspiratsioon.
Aastatel 1907–1909 viibis ta Peterburis. Ta astus mitmesse akadeemiasse, seejärel töötas Ballets Russes’i dekoraatori Léon Baksti töökojas. Seejärel avastas ta Pariisi avangardi teosed ja unistas Pariisi minekust.
1911. aastal sai ta lõpuks lahkuda tänu advokaat Vinaveri pakutud stipendiumile. Seejärel algab tema esimene viibimine Pariisis: tema kunst muutub radikaalselt: värv muutub heledamaks, ta omastab avangardi avastusi fovismist kubismini. Aastatel 1912 ja 1913 esines ta näitustel Salon des Indépendantsis ja lõi oma esimesed meistriteosed.
1915. aastal abiellus Chagall Vitebskis Bellaga, kes sünnitas 1916. aastal neile tütre Ida. Maalikunstnik esines näitustel Moskvas ja Peterburis ning külastas sageli intellektuaale ja avangardkunstnikke.
1922. aastal lahkus ta Venemaalt Berliini, kus saavutas tänu Waldeni tööle tunnustuse. Ta koostas seal oma esimesed gravüürid oma poeetilisele autobiograafiale Minu elu .
Aastal 1923 kolis Chagall koos perega Pariisi. Sõja ajal 1941-1947 viibis ta paguluses USA-s. Sõja lõpus pälvis Chagall rahvusvahelise tunnustuse: ta osales oma loomingu retrospektiividel New Yorgi moodsa kunsti muuseumis, seejärel Pariisis ja mujal Euroopas.

1948. aastal naasis Chagall Pariisi ja ostis seejärel 1950. aastal Vence’is maja. Tema elukaaslasest Virginia Haggardist lahkudes abiellus ta 1952. aastal Valentina Brodskyga , kes oli samuti vene ja juudi päritolu. Lõunas hakkas ta oma tehnikaid mitmekesistama ja töötas keraamika kallal, mida ta harjutas koos Ramiés’ega Madoura galeriis Vallaurises Picassoga samas töökojas.
Nice’is avati Chagalli muuseum 1973. aastal kunstniku juuresolekul. Ta jätkas tööd kuni oma surmani 28. märtsil 1985 Saint-Paul-de-Vence’is, kuhu ta maeti.
Chagalli stiil jäi kogu elu jooksul samaks. Tema peamisteks kujutatud objektideks said suured lillebuketid, melanhoolsed klounid, taevas hõljuvad armunud paarid, fantastilised loomad, piibli allegooriad ja viiuldajad katusel. Ta ei üritanud kunagi maalida tegelikkust, vaid õhkkonda, mille ta oli loonud oma fantaasia kaudu.

Üks kauneimaid losse Cemenelumi mägedel Nizzas on Château Cremat. Juba üle sajandi on see mõis tootnud Lõuna-Prantsusmaa parimaid veine. Siia jõudes torkab esimesena silma Chaneli logo, mida leidub kõikjal: vitraažidel, sissepääsukaarel ja seintel. Kas see loss kuulub Chaneli moemajale? Ei. Siin käis kogu Prantsuse Riviera seltskond: kuulsad kunstnikud, kirjanikud, aristokraatlikud perekonnad ja isegi kuninglik perekond. de hulgas oli ka Coco Chanel. Nagu legend räägib, nägi Coco lossis embleemi ristatud C-de kujul. Mademoiselle Chanel vestles lossi omaniku Irene Bretziga ja küsis, kas ta võiks kasutada seda märki oma moemaja sümbolina. Bretz nõustus. Chanel võttis logo jaoks patendi 1925. aastal ja just sel aastal ilmus logo ka tema kuulsale parfüümile.

Lisainformatsioon ja registreerimine
Rävala 8, Tallinn
tel 620 7676
info@seeniorid.ee
www.seeniorid.ee