Montenegro tähendab tõlkes “musta mäge”. Sellise nime andsid piirkonnale Veneetsia vallutajad tihedate igihaljaste metsadega kaetud rannikumägede järgi. See pisike, imeilus ja üllatusi täis riik on üks Lõuna-Euroopa silmapaistvamaid sihtkohti.
Montenegros on kõik, mida reisihuviline otsib: suurepärane kliima, ajaloolised paigad, puutumata ja võimas loodus, kutsuv meri ja lõputud liivarannad, toredad inimesed, turvaline keskkond ja hea söök.
Balkani poolsaare üks väiksematest riikidest Montenegro on mitmekülgne ja vaheldusrikas – justkui assortii, mis pakub igaühe maitsele midagi meeliköitvat ja unustamatut. Veidi üle poole miljoni elanikuga Montenegrost on saanud hiljutine uus sihtkoht ja tore on seda kaunist maad külastada veel enne, kui sinna jõuavad suured turistide hulgad.
Montenegro pakub keskaegse arhitektuuri ja fjordilaadse lahega idüllilisi kalliskive, aga ka maailma tasemel puutumatuid randu, mis kulgevad mööda Aadria mere rannikut ja pakuvad nii silmailu kui veemõnude nautimise võimalust.
Riigis elab õige mitu rahvust. Ligi pooled elanikest nimetavad ennast montenegrolasteks. Etniliselt on nad kõige lähedasemad serblastele. Kohalik keel sarnaneb serbia ja horvaadi keelega. Montenegrolased kuuluvad kõige pikakasvulistemate rahvaste hulka!
Kunagiste osmanite vallutustest jäi Montenegro puutumata. Aastatel 1918-1992 kuulus Montenegro Jugoslaavia koosseisu ja moodustas edaspidi liitriigi Serbiaga. Taasiseseisvumine toimus aastal 2006 kui toimus rahvahääletus ja riigi suveräänsust pooldas 55% osalejatest. Seega on tegemist ühe maailma noorima riigiga.
Riigi võlu peitub terves reas imeilusates ja vähetuntud kohtades: seda nii ajalooliste ehitiste ja linnade kui ka puutumata looduse näol. Just see teeb Montenegrost riigi, kuhu kas või korra elus sattuma peaks. Teist sellelaadse rahu, vaikust ja silmailu, mida peidab endas see pisike ja külalislahke maa oma mägede, metsade, järvede, losside ja kõige muu näol on raske leida. Supelrandasid on riigis ligi 120. Osa randu kalduvad olema kivised, ent leidub ka liivaseid ja isegi roosa liivaga kaetud rannaribasid.
Montenegro ranniku keskosas asuv Budva on nii riigi kui kogu Vahemere üks tuntumaid turismisihtkohti kauni linnosa, mõnusate randade, laia valiku hotellide ja elava ööeluga. Budva paistab silma erilise vanalinna poolest – justkui linn linnas. Kitsad kõrvaltänavad, neli kirikut, linnamuuseum, restoranid, baarid ja suveniiripoed meelitavad siia külastajaid kauemaks kui vaid paariks tunniks.
Umbes 8 kilomeetri kaugusel Budvast, kivisel saarel, asub väike Sveti Stefani küla, mis on Aadria mere ranniku vaatamisväärsustest kõige erakordsem. Selle paiga vaateid võib tihti kohata turistidele mõeldud Montenegro postkaartidel ja kataloogides. Kuni 15. sajandini elasid Sveti Stefanis kalurid, kuid 1950. aastal muudeti saar üheks suureks luksuslikuks hotelliks, mida armastavad külastada paljud kuulsused üle kogu maailma. Saarel paiknevad üksteise kõrval villad, eramud ning terrakota stiilis katustega külalismajad. Siin-seal on võimalik kohata keskajast säilinud suurtüki avasid ja kahureid. Ainult hotellikülastajatele mõeldud saart ühendab mandriga kitsas maariba, mis jaotab ranniku kaheks ilusaks liivarannaks – see on avatud kõikidele soovijatele.
Tivat on riigi üks noorimaid linnu. Varasemalt üsna tagasihoidlikust linnakesest on tänu suurtele ümberehitustele tänaseks kujunenud tipptasemel puhkusesihtkoht, kus suviti keeb elu täistuuridel. Sealne rannapromenaad sobib ideaalselt pikkadeks jalutuskäikudeks ja päikese nautimiseks ning kuulus jahisadam Porto Montenegro kostitab küllusliku luksusega – sadamas peatuvad luksusjahid ning tänavaid ääristavad poed ja kvaliteetsed restoranid. Tivati kutsutakse ka Montenegro Monacoks.
Kotori linn on paljude jaoks Montenegro kauneim linn. Siin filmiti muuseas ka Prad Pitti esimene filmiroll. Linn heitnud ankru täpselt mägede ja mere vahele, andes paigale lummava ja ainulaadse ilu. Seega pole imestusväärne, et reisiajakiri Lonely Planet kuulutas 2016. aastal just selle Vahemere-äärse sadamalinna kõige vaatamisväärsemaks ja ilusamaks reisisihtkohaks. Kotoris on aeg justkui peatunud ning olevik elab keset keskaegsete kirikute, katedraalide ja Veneetsia paleede labürinti. Linna ümbritseb Veneetsia vabariigi ajal ehitatud linnamüür, vanalinna iseloomustavad pikad käänulised tänavad, mis viivad erinevate platside ning kirikuteni. Kotori laht, mis paikneb kahe mäe vahel, on Euroopa kõige lõunapoolsem fjord. Siit on võimalik nautida üht selle maailmajao ilusaimat vaadet – helesinine vesi, kaldalt paistavad valged jahid, taamal kõrguvad mäed – seda ilu ei saa märkamata jätta ei päevavalguses ega ka öötuledes.