Menu
Kirna mõisa tulbiväljad on muutunud rahvuslikuks uhkuseks. Juba palju aastaid külastab Järvamaa lilleilu kümneid tuhandeid inimesi. Siit saab kaasa tõelise kevadetunde ja rahu hinge. Kirna mõisapere on andnud endast parima, et värvikirevad tulbiväljad rõõmustaksid lillesõpru.
Lisaks esimestele 2019.aastal Nurmiko kasvuhoone põlengust päästetud tulpide peenardele on ajaloolisse Kirna mõisaparki hoole ja armastusega rajatud hulgaliselt uusi istutusalasid ja lisatud arvukalt põnevaid sorte. Eelmisel sügisel kaevati suurimal istutusalal kõik vanad tulbid üles ja asendati värskete sibulatega. Sirelilehtla ümber istutati 20 sorti uusimaid pojeng-tulpe. Kokku on Kirnas mulda istutatud juba üle 140 sordi tulpe.
Kirna mõisapark on olnud juba mitmeid aastaid kevadine lillevõlumaa, mida siia imetlema tullakse. Tulbiaiaks saamine oli omamoodi juhus, kui 2019.aastal siia 200 000 tulbi ja 15 000 nartsissi päästetud sibulat mulda pandi. Järgmisel kevadel puhkes siin õide tõeline tulbimeri, mis tuhandeid külastajaid ligi meelitas. Sajad ja tuhanded eri värvi õied on oskuslikult lummavateks lillepeenardeks kokku koondatud. Mõned õitsevad varem, teised veidi hiljem. Nii jätkub seda lilleilu pikemaks ajaks.
Aegu tagasi, 17. sajandil, hakkas Rootsi kunigas jagama maid meestele, kellel olid riigi ees suuremad teened. Nii kinkis kuningas Gustav II Adolf Eestimaa rüütelkonna peamehele, Hans von Fersenile, viis Järvamaa küla. Esialgne härrastemaja oli puust hoone. Hiljem rajatud kaunis hilisbarokne mõisahoone ehitati välja Dorothea von Freseni ja ja tema abikaasa Gustav von Osten-Sackeni ajal, 18.sajandi lõpus. Hiljem lisati ka sambad. Võite ette kujutada, kuidas Kirna esinduslik kuue sambaga valge mõisahoone paistis selle valmides mäe otsast kaugele. See ei olnud lihsalt maja, vaid kõrgaadellik residents.
Ajad muutusid ja koos sellega ka mõis. Pärast 1919.aasta võõrandamist alustas mõisahoones tegutsemist algkool. Sõja ajal tegutses siin Saksa ohvitseride koolituskeskus. Sõja lõppedes sai mõisast taas koolimaja. Hiljem tegutses siin raamatukogu ja kolhoosi keskus. Mõis on täitnud isegi söökla funktsiooni. Nüüdseks on mõis eraomanduses.
Mõisa park on kohaks kuhu tullakse meelerahu ja kosutust saama. Siin on mitmeid energiaallikaid, millel looduslik tervendamise mõju.
Praeguseks on Kirna mõisapark kui loodusravikoht hästi tuntud üle Eesti. Ainulaadsete raviomadustega pargi kohta on kuuldused levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast ning kõige kaugemad külalised on tulnud Brasiiliast ja Tiibetist.
Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid ehk geoloogilised lõhed, mis maakoore tasandeis tekitavad eri toimega välju, mida tundlikud inimesed suudavad täpselt määratleda. Elektromagnetiline kiirgus võib siin olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivse laenguga kohad on organismile vajalikud kõige kahjuliku (negatiivsed mikroorganismid, bakterid, psüühilised pinged jne) mahalaadimiseks. Positiivse laenguga kohtadest saab tervenemiseks ja vajalikeks muudatusteks lisaenergiat. Tegu on nõrkade madalsageduslike lainetega, mis teatud sageduse ja intensiivsuse juures mõjuvad inimorganismile kasulikult. Ka inimese kehaorganitel ja kehal tervikuna on iseloomulik nõrk elektromagnetiline väli. Kui mõni organ haigestub, nõrgeneb ka selle elektromagnetiline väli. Positiivsed maakiirguspunktid mõjuvad aga haigele kehale stimuleerivalt ja aktiveerivad inimese energiakeskuseid.
Tänapäeva inimeste üldlevinud probleemiks on stress ja see põhjustab paljusid muid haigusi. Stressi leevendusel on Kirna loodusravipark näidanud väga tõhusat toimet. See, kas inimene terveneb Kirnas osaliselt või täielikult, sõltub tema soovist, valmisolekust, tahtest, usaldusest ning vastuvõtlikkusest loodusravile. Muutused võivad toimuda otsekohe või mõne aja pärast, osa inimesi vajab korduvat pargikülastust.
Nende loodusesse kätketud salapärased vööndid ja veesooned on abiks kõigile külastajaile ning viimase 21 aasta kogemused siin Kirnas annavad tunnistust väga huvitavatest tulemustest.
Reet Priiman, dr. phil.: “Teaduslikult on kindlaks tehtud, et Kirna mõis asub suure murrangulõhe kohal, mistõttu mõisa pargis toimivad madalsageduslikud elektromagnetilised väljad. Maa sisemusest tulevad võnked panevad pargis kasvavad puud ja teised taimed ning kivid võnkuma ja seal viibivate inimeste süda, vereringe ja teised organid lähevad “õigesse rütmi”. Nii toimub Kirnas inimeste looduslik tervenemine.”
Pärast ekskursiooni naudime kerget lõunasööki ja jääb ka piisavalt vaba aega jalutamiseks imeliste tulbipeenarde vahel.
Edasi sõidame Wile Farmi, kus kasvatatakse alpakaid.
Wile Farmi teeme tutvust vahvate alpakadega. Esimesed alpakad jõudsid siia juba 10 aastat tagasi. Farm ongi nime saanud esimesest famis sündinud alpakabeebi nimest Wile. Farmi perenaine räägib meile lähemalt nendest vahvatest loomakestest kui farmi tegemistest. Siit saab kaasa osta alpakavilla lõngast valmistatud, tõeliselt pehmeid kudumeid.
Teeme ekskursiooni farmis ja külastuse käigus tutvume alpakadega, räägime nende päritolust, elukommetest ja lustakatest juhtumitest, vastame küsimustele. Farmi villatoas räägime alpakade pügamisest ja nende villa suurepärastest omadustest, võimalik on soetada alpakavillast lõnga ja kudumeid.
Reisikava
08.45-09.00 Kogunemine Tallinnas Estonia teatri vastas asuvas parklas.
09.00 Väljub buss Tallinnast. Alustame sõitu Kirna mõisa poole.
11.00 jõuame Kirna mõisasse
11.00-11.45 ekskursioon Kirnas
12.00 lõunasöök Kirnas ja vaba aeg jalutamiseks mõisapargi tulbiväljade vahel
14.00 sõidame edasi Wile Farmi
14.30-15.30 ekskursioon Wile Farmis. Külastuse käigus teeme tutvust alpakadega, räägime nende päritolust, elukommetest ja lustakatest juhtumitest, vastame küsimustele. Farmi villatoas räägime alpakade pügamisest ja nende villa suurepärastest omadustest, võimalik on soetada alpakavillast lõnga ja kudumeid.
16.00-16.30 alustame tagasisõitu
18.00 jõuame Tallinna
NB! Programmis võib reisikorraldajast mitteolenevalt esineda muudatusi.
Reisi hind:
129.- / SOODUSHIND 99.-
Hinnas sisaldub:
Tallinn, Estonia pst 1, 4. korrus, ruum 402
tel 620 7676
info@seeniorid.ee
www.seeniorid.ee
