Vormsi on päikeseline, salapärane ja külalislahke saar, mis pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu igal aastaajal. Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km2), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk ja Hiiumaast – veidi laiem Hari kurk.
Saar sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele.
Vormsi kadakavälju, mereäärseid aasasid, rändrahne ja majakaid on eriti tore avastada kaunil suvisel ajal. Vormsi rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaika haruldastele taime- ja linnuliikidele.
Läbi Rumpo poolsaare lookleb viiekilomeetrine matkarada, kus võid näha haruldasi samblikke ning jälgida rannikulinde. Saxby lubjakivivallidega rannikul saab uurida sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud olendite kivistisi. Huviväärsuseks on ka Huitbergi paekühm, Eesti vanemaid rifistruktuure.
Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, neid on säilinud üle 330. Riste ei valmistanud mitte meistrid, vaid tahusid pae- ja liivakivist talupojad ise, mistõttu varieerub nii nende välimus kui ka sinna kirjapandu korrektsus. Rõngasriste hakati saarel kasutama 17. sajandil. Vanim säilinud rist on 1743. aastast, noorim 1923-ndast.
14. saj pärit Püha Olavi kirikueripäraks on torni puudumine. Pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailma sõja lõpus, seisis Hullo külas asuv kirik pikalt tühjana. Kirik taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Kirikuaia sissekäigu juures näeb 2. juunil 1929. aasta püstitatud Vabadussõja mälestussammast. See on üks väheseid mälestusmärke, mis nõukogude ajal püsima jäi. Ausammas on kohalikust raudkivist ning sellele on kantud 1919. aastal Vabadussõjas langenud kolme vormsilase nimed: J. Liljebäck, H. Timmerman ja L. Sträng.
Kunagisest rannarootsi elulaadist annab hea ülevaate Vormsi talumuuseum, mis on fotode ja põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi terviklikult taastatud rannarootsi talu.
Saarel on 413 elanikku. Peamisteks tegevusaladeks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük.
Vormsis elas enne Teist Maailmasõda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi.
Parima ülevaate Vormsi ajaloost saab Vormsi Talumuuseumis. Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun, mis on uuesti üles ehitatud.
Norrby alumine ja ülemine majakas, mis asuvad saare idaosas, on ehitatud 1935. aastal raudbetoonist. Norrby ülemine tuletorn on enne II maailmasõda ehitatud tornidest suurim, selle läbimõõt 3 ja ehituskõrgus 34 meetrit. Alumise tuletorni kõrgus on 22 meetrit ja läbimõõt 2 meetrit.
Külastame ka saare keskosas asuvat Prästvike järve. See kunagine merelaguun on praeguseks suures osas roogu kasvanud, kuid säilitanud oma tähtsuse rannikumere kalade koelmu- ja turgutuskohana. Järve linnustik on arvukas ja mitmekesine. Järve põhjaosas avanevad arvukad allikad, neist suurim on Suur- ehk Ohvriallikas. Lähedal olev matkarada viib vaatlustorni juurde, kus ka omapärane Lubjakünka allikas. Selle ümber aga on kujunenud lubjarikkad ja allikaid täis niidud, kus kasvab erinevaid käpaliste liike.
